<tagasi

SL Õhtuleht, Laupäev. 20. detsember 2003, Krista Taim

 

 

"Me ei hädalda, sest paljud lapsed on elus näinud palju hullemat."

 

Ida-Virumaal Narva-Jõesuus asub Eesti üks suuremaid lastekodusid. Maja on nii räämas ja õnnetus seisus, et lausa karjub abi järele. «Selles lastekodus on iga abi teretulnud: alates tekkidest, patjadest, soojadest talveriietest kuni mänguasjadeni,» räägib Luule Trummar naisteühendusest Hea Tahe.

 

Ühing Hea Tahe teenib kahte eesmärki: eneseharimine ja heategevus. Kampaania Narva-Jõesuu lastekodu aitamiseks sai alguse juhuslikult. Ühes seltskonnas vestles Luule Trummar lastekodu kasvatajaga ja nii kuuliski nende kehvast olukorrast.

 
«Käisin kohapeal ja veendusin, et kasvataja jutt oli tegelikkus,» räägib Trummar. «Kohutavad pikad koridorid, karjuv remondivajadus. Kui teised lastekodud on saanud abi ka välismaalt, siis nemad on suhteliselt kõrvale jäänud,» räägib Trummar.


Looduskaunis Narva-Jõesuus on uue kodu leidnud 66 last, kellest noorim vaid 1 kuu vanune, vanim 19aastane. Lapsed elavad rühmades-peredes.

 

Maja nagu juust - auklik ja hallitav


Maja ainsad põhjalikult remonditud ruumid on imikute osakonnas, kus seinad on pastelset tooni ning katus peab vett.


Sopiline kahekordne hoone on ehitatud nõukogude ajal eriprojekti järgi. Maja iseloomustavad pikad kitsad koridorid ning katuseaknad, mis lasevad vett läbi ja koguvad hallitust. Hallitanud seinad on kaetud värvilisest krepp-paberist rosettidega. Tubadesse loovad hubasust kasvataja Irina potililled ning laste joonistused.

 

«Me ei hädalda, püüame ise midagi teha. Paljud lapsed on elus näinud palju hullemat. Usun, et kõik lapsed peavad seda maja oma koduks,» räägib lastekodu juhataja Luule Põdra. Ta lisab, et laste omanikutunne lõi välja just remondi ajal. «Kõik panid käed külge. Poisid läksid isegi nii hoogu, et värvisid põrandat katva linoleumi ära. Mis sellest, et meil pole uhket remonti, see-eest on meil head kasvatajad ja nemad loovad lastele kodutunde,» räägib Põdra.

 

Kaks aastat tagasi ehitati lastekodusse ka korter, kus elavad kuus vanemat last, kes valmistuvad iseseisvaks eluks. Nende käsutuses on köök, esik ja kaks tuba.

 

Lastekodus töötatud kolme aastaga on Luule Põdra tutvunud kasvandike elulugudega ja teab, et nii mõnegi lapse on Venemaale läinud vanemad «maha unustanud».

SOTSIALISMIAJAST: Narva-Jõesuu lastekodu ootab heade inimeste abi, et muuta maja lastele kodusemaks.

RUUMI VÕIKS ROHKEM OLLA: Lapsed on oma tube ise remontinud ja püüdnud neid hubasemaks teha.


«Rohkem oli selliseid «unustamisi» üheksakümnendate alguses. Aga Ida-Virumaal pole inimestel tööd, palju on muulasi, lisaks narkomaaniaprobleem - ja kannatavad lapsed. Kahjuks satuvad mõned lastekodusse liiga hilja, on jõudnud juba tänavaelu elada ja neid on raske õigele teele suunata. Aga me püüame,» räägib Põdra.


Selle aasta alguses ehitati lastekodusse eraldi ruumid imikutele, praegu on kõige pisemaid siin kaheksa. Varem saadeti Ida-Virumaa imikud teistesse Eesti lastekodudesse, kust nad siis täiskasvanuks saades pidid oma sünnilinna tagasi tulema.


«See suur muutus oli neile noortele kohutav šokk. Nüüd jäävad Ida-Virumaal sündinud lapsed siia, et nad ei peaks tulevikus elukohta vahetama,» selgitab Põdra. Samas võib laps saada endale kasupere ja lastekodust üldse lahkuda. Sellist juhust, et lapse bioloogilised vanemad elu korda saavad ja lapsele järele tulevad, juhataja ei tea. Küll meenub talle juhus, kus lapsevanem, kellele olid vanemlikud õigused alles jäetud, tuli last raha pärast tagasi nõutama.


Lastekodus on kirjutamata seadus, et pärisvanematest halba ei räägita. «Me ei tee lastele takistusi, kui nad tahavad oma lihaseid vanemaid külastada. Kasvataja läheb kaasa ja nad saavad nendega kohtuda,» räägib Põdra.


Detsembri algul läks lastekodu poole teele esimene bussitäis eraannetusi: väikelaste riided, mänguasjad, talveriided, soojad tekid. «Mul on hea meel, et inimesed on meie kampaaniaga kaasa tulnud. Näiteks üks üksikema tõi ära oma lapse jalgratta, toodud on ka lasteriideid ja ühest hotellist on lubatud voodiriideid ja käterätte,» loetleb heategevusaktsiooni algataja Luule Trummar.


Kampaania Narva-Jõesuu lastekodu heaks kestab terve detsembri. Oodatud on lasteriided, voodipesu, saunalinad, mänguasjad. Annetusi kogutakse aadressil Weizenbergi 20b, Ekspress Hotline'i kontoris. Kes soovib teha lastekodule rahalisi annetusi, siis Narva-Jõesuu lastekodu kontonumber Hansapangas on 11 202 502 63.

 

 

Lastekodulaste olukord Eestis


Eestis on 35 lastekodu, kus elab 1485 last. Vanemliku hooleta lapsi võeti eelmisel aastal arvele1249, lastekodusse läks neist 238, ülejäänud lapsed läksid tagasi oma bioloogilise pere juurde või kasuperesse. Hoolekandeasutustest lahkus eelmisel aastal 70 last. Neist 40 lapsendati, 20 anti perekonda hooldamisele ja 10 eestkostele. Sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna juhataja Sirlis Sõmer on kindel, et lastekodud ei kao maailmast veel niipea: «Alati on lapsi, keda pole võimalik perre anda, või pole piisavalt peresid, kes on valmis keerukamaid, puudega lapsi enda juurde võtma.»